Falconi Järve juhtum

See juhtum leidis aset kohas nimega Falcon Lake, Manitoba, Canada 1967 aasta 20. mail, kui Stefan Michalak, kes oli amatöör geoloog, läks oma tavapärasele uurimistööle. Ta uuris väärismetalle selles piirkonnas, kus ta varemgi neid oli uurimas käinud. Umbes kella 12:15 ajal, kui ta parajasti tagus oma vasaraga kivimeid ja uuris neid, vaatas ta mingil põhjusel üles ja märkas eemal kahte sigari kujulist objekti. Kui objektid lähemale liikusid ja maandusid, siis selgus et need olid tegelikult ketta kujulised ja olid varem vaid tundunud sigari kujulised vaatleja asukoha ja perspektiivi tõttu. Üks neist ketastes peatus umbes 10-12 jala (3m) kõrgusel, teine aga jätkas maandumist ja maanduski lõpuks oma põhja peale, olles temast umbes 50m eemal. Teine laev, mis jäi maapinna kohale, hakkas muutma värve hele punasest, oranziks ja halliks, kuni lendas siis minema lääne suunas ja kadus silmapiirilt.

Nüüd Michalak vaatles ainult maapinnale jäänud objekti ja märkas, et ka see muudab värve helepunasest oranziks ja halliks, kuni see tundus lõpuks olema ühtlane metalse tooniga hall ning mida ümbritses kuldne helendus. Laeval ei olnud märgata ühtegi kirja ega märki. Tugev lillakas violetne valgus kumas läbi objekti avade ja ülemise kupli. Umbes poole tunni vältel Michalak seisis endiselt oma esialgses asukohas, kivi kõrval ja püüdis paberile visandada nähtavat objekti ning märkas sealjuures erinevaid detaile: objekt oli taldriku kujuga, umbes 35-30 jalga (12m) diameetriga ja umbes 8 jalga (2,4m) kõrge. Selle peal, üleval oli kupli sarnane moodustis. Michalak tundis objektist kiirguvat sooja õhku, mis tõi tema ninna väävlihaisu. Samuti kuulis ta pininat või nagu ta kirjeldas, hästi kiiresti pöörlev elektrimootor ning veel kuulis ta sisistavat heli, nagu oleks õhku sisse imetud laeva. Seejärel ta märkas, et objektil avanes külje peal mingi avaus, nagu uks. Midagi ei olnud näha laeva sisse, sest laeva seest välja kiirgunud violetne valgus oli liiga ere, et oleks saanud sisse näha. Kuigi ta pani tähele, et violetne ere valgus tuli laeva keskelt. Michalak läks objektile lähemale, kuni oli 60 jala (18m) kaugusel objektist ja vaatles seda lähemalt. Kuid siis kuulis ta justkui inimeste hääli, millest talle tundus, et üks neist oli kõrgema sagedusega kui teine. Michalak alustas vestlust inglise keeles, kuna arvas et tegemist on mõne Ameeriklaste eksperimentaalse sõidukiga ja et seal on inimesed sees, jalutades ise samal ajal sellele veel lähemale. Seejärel hüüdes: "Okay, Yankee boys, having trouble? Come on out and we’ll see what we can do about it.". Tema üllatused vastust ei tulnud. Ta proovis ka vene, saksa, itaalia, prantsuse ja ukraina keeles, kuid vastust ei tulnud ikka. Äkitselt hääled peatusid ja kolm paneeli libisesid üktseisest üle ja sulgesid avause, tehes nagu fotokaamera katiku häält. Michalak märkas et laeva seina paksus oli umbes 20 tolli (50cm) ja seest nagu mesilaskärje struktuuriga.

Peale seda, kui uks oli sulgunud, Michalak katsus oma kinnastega laeva, põletades oma sõrmeotsad kinnastel. Seejärel laev tõusis kerge kalde alla ja hakkas vaikselt pöörlema. Michalak seisis mingi ventilatsiooni või kiirenduse avause ees ja kui laev kiirendas järsku, siis tuli seal avausest tulikuum aur, mis põletas Michalaki rinnale täpselt sama mustriga põletuse, mis ta väitis olema laeval avause juures ning ta särk süttis põlema. Ta rebis selle seljast ja kustutas jalgadega leegid. Ta märkas, et lisaks särgile ja riietele, oli põletus ka tema ihul. Ta vaatas üles ja nägi laeva eemaldumas, lisaks tundis ta eemalduvast laevast tugevat õhuvoogu kiirguvat. Laev muutus oranziks ja eemaldus samuti Lääne suunas, kuhu esimene laev oli läinud. Peale seda hakkas Michalak end halvasti tundma. Lisaks tundis ta tugevat väävli haisu. Ta läks tagasi sinna kivi juurde kuhu ta oma asjad oli jätnud ja kompassi vaadates märkas, et see pöörleb ümberringi. Ta läks veel tagasi UFO maandumispaika, kuid siis tundis tugevat peavalu. Seejärel liikus ta peateele, et abi otsida. Ta märkas kohalikku politsei autot, aga kui ta oma loo talle ära rääkis, siis politsei keeldus teda aitamast ja ta pidi minema tagasi oma motelli, kus ta ajutiselt peatus uurimistöö ajal. Peale seda ta naases koju Winnipegi ja ta poeg aitas tal minna haiglasse. Uuring tuvastas põletused, kuid ta saadeti ta kodusele ravile. Hiljem kaebas Michalak veel peavalude, iivelduse ja kaalulanguse üle. HIljem tehti talle ka radiatsiooni uuring, ning tal tuvastati radiatsiooni jälgi põletuse kohal, veres ja riietel. Uuring tuvastas, et põletus oli tingitud kuumusest.

Lisa oma arvamus

Lisa oma arvamus