Üks läbi aegade tuntumaid UFO juhtumeid leidis aset 1947 aasta juuli kuus, kus Roswelli lähedal USA-s kukkus väidetavalt alla UFO, millest leiti ka elusaid või elutuid tulnukate kehi. USA sõjavägi võttis piirkonna koheselt oma kontrolli alla ja edasist infot asja kohta ei antud või anti desinformeerivalt. Algselt teatas USA sõjavägi, et alla on kukkunud UFO, aga vaid päev hiljem lükati eelmine väide ümber ja teatati, et allakukkunud ese oli teatud tüüpi õhupall (Mogul). Siiani täit selgust antud loos saadud ei ole. Kohapealt leitud materjali on analüüsitud, aga midagi maavälist sellest ei leitud.
Hiljem on välja ilmunud mitmed väidetavad tunnistajad, kellel on materjali Area51 sõjaväebaasi viidud tulnukatest ja katsetest nendega. Kinnitust need väited leidnud ei ole.
Roswelli juhtum algas teisipäeval, 1. juulil 1947, kui New Mexico osariigis asuva USA Õhujõudude radarijaam märkas tundmatut lendavat objekti, mis lendles siksakiliselt osariigi kohal. Reedeks saabusid radarijaama mõned suured ülemused Washingtonist, et jälgida, mis taevas toimub. Objekt kadus ekraanidelt reede hilisõhtul ning raportisse pandi kirja, et objektiga juhtus avarii ja see on alla kukkunud. Laupäeva hommikul teatasid Roswelli lähedal töötanud arheoloogid eesotsas Grady L. "Barney" Barnettiga, et leidsid hommikul nende väljakaevamiste piirkonnas imelikke rususid. Analoogilist asja teatas ka William "Mac" Bracel, kes leidis ka imelikke metallitükke oma rantšo karjamaalt. Saabunud armeeüksused piirasid ala ja koristasid sealt rusud ära. Roswelli õhujõudude baasi pressiesindaja ja luureülem teatasid, et leidsid lendava taldriku tükke. Järgmisel päeval nad aga täpsustasid, et tegelikult oli leitud hoopis ilmajaama õhupalli tükke.
Külma sõja tingimustes ja arvestades, et selles õhujõudude baasis asusid tollal ainukesed Ühendriikide aatomipomme kandvad pommituslennukid. Igal juhul lugu unustati. 1974. aastal võtsid mõned uurijad jäljed jälle üles ja avastasid, et asi pole sugugi nii lihtne kui alguses arvati. Esiteks ei suudetud leida näiteks ühtegi märget õhupallidest, mis oleks sel ajal üles lastud – ei salajastest ega mittesalajastest allikatest. Pealegi, kuna sündmusest oli möödunud 30 aastat ning ajad muutunud, siis paljud tunnistajad, kes olid 1947. aastal vaikinud, tegid suud lahti ja tundus, et neil oli, mida rääkida.
Sellest teemast on tehtud dokumentaalfilme ja seriaale, kirjutatud raamatuid ja loodud lugematu hulk veebilehti.