Seletamatu juhtum

Tere! Minuga juhtus mõni nädal tagasi märtsis ylemõistuse lugu Rahumäe kalmistu juures, .... kohta raske lyhidalt seletada, aga ma pyyan .....on Rahumäe kalmistu ja see piirneb Nõmme parkmetsaga (vist nii kutsutakse) ....kui minna Rahumäe poolt ....paremale jääb kalmistu ja otse mäest alla laiub korralikult suur ja tore liivane ala, kus talvel lapsed kelguga alla sõidavad. Just seda ala ma mõtlengi. Mina käin seal tihti ja juba palju aastaid oma kutsadega jalutamas või oma lapselapsi Musamäele viimas-toomas just tee lyhendamise mõttes, või ka muidu toreda jalutamise pärast. Rahumäe poolt alla minnes on ju tore mööda liiva alla-yles kõndida, yldse seal palju rahvast tihti jalutamas.

Loodan, et saite kohast aru ..kõige parem oleks seda muidugi oma silmaga vaadata. Minu teada ka kaitsevõe poisid käivad seal sportigi tegemas - rasketest jälgedest liival näha. Yhesõnaga. igati käidav ja tuntud koht ja mina olen seal edasi-tagasi palju kordi-aastaid juba käinud. elan ise Rahumäel ju. Juhtus ylemõistuse asi kuskil mõni-paar nädalat tagasi, kui oli veel lumine ja palju jääd ja väga libe. Olid siin ilmad, et sulas ja vihm ja kylmetas ja siis vihm ja lumi ....Rahumäel siis võimatu tänaval lihtsalt käia libeduse pärast.

Mul on nyyd 2 väiksemat noort toakoera ja oli juba aeg nendega kõndima minna, mida ma nende libedate teede pärast polnud mõni päev teinud.. Tavaline pikem ring on meil Rahumäe rongijaamast mööda seda ilusat kase alleed Rahumäe raudtee ylesilla poole ja siis vasakule trepist alla Rahumäe teele ymber kalmistu ja siis mõõda Tervise teed (on vist nimi ikka nii!) kõnniteed pidi ikka ringiga, mööda Soku spordikoolist ....mööda kõnniteed edasi, liiklus seal suur pidevalt, ja siis pöörame metsa, nagu otse Nömme mäe poole, et sealt peaaegu otse yles mäele minnes yle selle laia liivase ala mäest yles, kus lapsed just talviti veel kelgutavad, ja olemegi jälle Rahumäe kalmistu lähedal - seal on kalmistu kylastajatele parkimine, sissekäik, et sealt kaudu oma koju siis minna, seal on ka jalakäijatele-ratturitele tee olemas. Yhesõnaga teada teekond meile kõigile, Vahel käime ka vastupidi. Aga tava teekond selline. mul oli pea paar a. tagasi teised 2 kallist kutsat, kes vanaduse ja teine raske haiguse tagajärjel manala teele läksid ja seega ka nendega käisin yle 10 a. seal. ja minu pojad käisid Mustaäel koolis ja kasutasime siis kyll seal kõrval olevat treppi alla minekuks. Kordan, igati teada-tuntud koht mulle.

Nyyd juhtumi juurde. Läkisin oma kutsadega ringile ..minnes ikkagi kahetsesin, et tulin, kuna oli libe ja pidin olema ettevaatlik ....aga kõndides oli paremaid ja halvemaid kohti ja nii me läksime ....kui jõudsime sinna laiale liivaluite alale, et yles minna ..seal oli kõikjal lumi või jää .....ja otsustasin, et ma ei hakka sealt otse yles minema, jää ja lumi vaid ja ilm oli asja veel hullemaks teinud. Kahetsesin, et yldse välja ja siia tulin. Aga kuna siis oli minu teada trepp veel remondis - nad uuendasid seda ja ei olnud kasutusel veel! ..pidin ikkagi yles saama ....olles näoga mäe poole, otsustasin siis veidi paremalt kõrvalt minna sellest allalaskumise kohast ....tee ei oleks pikk ja seal ka laugjad kohad ja mõni põõsas, et saan kinni haarata, kui libisen ...oleme sealt lastega just alla tulnud libedal ajal! ...nii ma tegingi. mäletan, et jõudsime kutsadega ....nad on rihma otsas ja liiguvad minust ees tavaliselt ......mäletan seda põõsast, kust pidin libeduse korral kinni haarama ....ja nii oligi .....ja siis!!!!!!! oli seda põõsast ja tihedust kuidagi palju .....et lähen ja pressime kutsadega läbi ..ise veel mõtlen, et miks!!!!!!!!! nii tihedad nad on ....mul oli tavamantel seajas ja muretsesin!!! veel, et need põõsad lõhuvad!!!! nyyd mu mantli ära! .....aga kuna teadsin, et olen kohe mäe peal ja raskem on tagasi allapoole minna libeduse pärast, pressisin edasi ....utsitasin ka kutsasid edasi minema ..põõsaid oli tihedalt ja neil oli raske seepärast, aga ikkagi pressisid ja nii me läksime ............ja siis!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! .....oli minu ees kalmistu kivimyyr!!!!!!!!!!! minu ees oli kalmistu kivimyyr!!!!!!!!!!!, mida poleks saanud mingil juhul olla, kuna ma tulin paremalt poolt allalaskumise kohalt yles!!!! (näoga mäe ja kalmistu poole olles).........aga myyr oli .....ma oleksin nagu segauses olnud ja ma nagu ei mõelnud yldse!!!! ...nagu tegutsesin vaid ......ja ma ronisin myyrile!!!!!!!!!! ja kutsusin ka oma koerad, kes nagu ei tahtnud aga siis ikkagi tulid ka .....ja siis ma hakkasin kõndima sellel myyril koerad minu ees ja rihma otsas kogu aeg.....oli libe ja jää ja lumi ja muretsesin, et koerad kukuvad ja saavad haiget ...kuna myyr oli mulle kõrge hyppamiseks, ju siis ka ronimiseks .....oli vaid jää ja lumi ja ma ei saanud seepärast myyrilt maha .....ja muudkui läksime .....muretsesin veel!! ..issand kui jube, kui keegi näeb ..et kõnnin 2 koeraga myyril .......nagu oleks terve igaviku kõndinud, siis tuli myyril selline astmeline langus, et myyr madalamaks läks ja varsti mõne sammu järel me saime myyrilt maha surnuaeda .....kõik oli siis seal lume all ...läksime myyri sisemist osa pidi edasi, kuni nägin teed, mis viis meid kalmistu keskkohta või nii, et sain siis kalmisti väljapääsu poole keerata ....kuni välja jõudsime selle parkal koha juurde, mida eelnevalt ka mainisin. Koerad olid kõik see aeg rahulikud ja kuulasid ilusti minu sõna .....me lihtsalt kõndisime ja ma nagu yldse ei mõelnud ....lihtsalt kõndidime sealt mõtlemata ära .....inimesi ei näinud, ei kohanud. Oli valge aeg ......ilus rahulik ilm Ma lihtsalt kõndisin midagi endale seleatamat ja koju.

Ytlemata jäi, kui sinna liivaluitele jõudsime Musstamäe poolt, oli seal kaugemal vasakul luite osal yks inimene .....nagu tavaliselt ikka keegi seal uitab.

Olen seda seda teed pidi nyyd mitmeid kordi uuesti käinud ja vaadanud ..ja ma ei leia!!!! kohta, kus ma myyrile ronisin!!! .....kalmistu seest myyril leidsin koha, kus myyrilt maha tulin - mäletan täpselt!!!!, et myyr läks astmega madalamaks ja nii sain varsti ka maha.....aga pealeminekut ei leia ..... vasakult!!!!!!!!!! poolt sellest alalaskulmise kohast yles minna on väga järsk ja sealt ma ei ole ei kunagi ka käinud! ja seal põõsaid nagu ei olegi, puud vaid ....ja myyri ja mäe vahel seal on kyllalt lai kasutatav kõnnitee!!!! Olen seda teed pidi ka suusatanud Rahumäe teeni aastaid tagasi..........myyri ääred on jah võsas korralikult. Ja kindlasti!!! me ei läinud kõnniteest yle, et siis läbi võsa koos 2 väiksema koeraga myyrile ronida!!!!!, .......... kui mööda seda teed vasakule oleksin mäe peal ju, kuhu pidingi tulema. See allalaskumise koht on lai kuskil 10-20 m ..arvan ......ma ei saanud ka diagonaalis liikuda, kuna see oli kõik jääs! Just sellepärast ma otsustasin paremalt yles tulla sealt kõrvalt ..ehk 5m kõrvalt ....... ja mäletan absoluutselt täpselt seda suurt ja laia tervet liivaluidet enne yles minekut .....see vaade on tore ja alati me vaatame seda .........ja see suur ja lai liivaluide on ka ainus seal .....seega tean täpselt, et just paremat kätt hakkasin yles minema, kuna olen seda ka varem teinud, kui olen tahtnud ronida. Aga et seekord väga libe oli, läksime sealt yles just seepärast.

Järgmisel päeval ma kohe tagasi nagu ei tahtnud vaatama minna ..esiteks nii libe ja jää kõikjal ja vesi ....aga rääkisin oma 2 täiskasavanud pojale ......nemad pyydsid naljaks keerata ...eriti ei tahagi mõelda ja arutada.......veel rääkisin oma sõbrannele ....ka tema nagu ei võtnud vedu. siis otsisin netist, kas midagi sarnast kogemust on kuskil ja leidsin teie aadressi ja nii kirjutasin. Enda kohta, olen kyll 67 juba, aga olen sportlik ja liikuv ja tegutseja, käin juba palju aastaid DanceActi latino tantsutrennides regulaarselt, just märtsis oli mul trenne nädalas 3-4 lausa ....tähendab, mul peaks nagu mäluga korras olema - kuidas ma trennides neid pidevalt uusi ja keerulisi sammu kombinatsioone ja veel kiirelt muidu teha saan!, kui suudan rasketes tantsutrennides osaleda, leian.Keskmine vanus trennis on 25-35, Ka mäluga pole probleeme olnud. Olen terve, rohtusid-tablette ei võta....ka covidi syste ei teinud.

Ja kui olekski läinud mingis mäluaugus diagonaalis yle vasakule ..... see ylesmineku koht oli jääs ja libe ja ma oleks pidanud seal mitu korda pikali yldse käima ..ja siis järsk!!!!!! ja libe ylesminek seal ........ ja siis see käidav ja lai nagu kõnnitee seal .....et yleval kõnnitee ja ei keera paremale, et oma tavateele minna ja ronin koertega myyrile ja siis mõtlen, et issand kui häbi kui keegi mind myyril koertega kõndimas näeb ..... neid mõtteid mäletan täpselt. Ka orienteerusin täpselt ja sain aru, kus olen.

Ok, panin kirja, tuli väga pikalt, aga lyhemalt ei osanud kahjuks.

Minu jaoks ylemõistuse juhtum. Mul on varem aastaid tagasi mõned veidi veidrad juhtumid olnud, aga mitte nii ylimalt arusaamatut. Mul ei olnud kahjuks mobiili kaasas .....kas seal oleks mingeid muutusi toimunud ..kyll on kahju, et koerad rääkida ei oska. Kõik toimus nagu hetkega, kuigi siiani on tunne, et see esimene sats myyril, et maha saada oli väga!! pikk .....ja siis need paar põõsast, mis ongi seal olemas .....võsaks ootamatult muutusid ja mure mantli pärast ja kutsasid pidin veidi utsitama, et tulge ja lähme edasi.ja nad kuulasid ilusti mu sõna nagu ikka...

Kui on mingi huvitav mõte, ehk annate ka mulle teada! Kas keegi on varem midagi sellisest teile kirjutanud! Tervitades Maret

Lisa oma arvamus

Lisa oma arvamus